Olenemata sellest, kas tegemist on lasteaia või kooliga, on väga tõenäoline, et teie asutuses leidub lapsi, kes on varajastest kahjustavatest sündmustest negatiivselt mõjutatud. See võib väljenduda õpiraskuste või arenguhilistustena, sagedasti konfliktidena nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega, enesevigastamisena, koolikohustusest kõrvale hiilimisena või nende laste kannatused ei pruugi esmapilgul välja paistagi. Uuringute kohaselt on mõnd kahjustavat elusündmust kogenud vähemalt 35% koolieelses eas lastest ning 64% 18-aastastest noorukitest. 

Ei, traumateadliku lähenemise rakendamiseks ei ole vaja teada, milline on olnud lapse traumakogemus. Traumateadlik lähenemine väldib laste sildistamist “traumeeritud lasteks” ning konkreetse lapse traumakogemuse üksikasjade teadmine ei ole vajalik. Traumateadlik spetsialist käib alati ringi “traumaprillid” peas ning on häälestunud laste käitumise taga olevatele rahuldamata vajadustele.

Ei, traumateadlik lähenemine ei ole teraapia. Traumakogemusega inimese toetamise viisid jagunevad peamiselt kaheks: traumateadlikud ja traumaspetsiifilised teenused. Traumaspetsiifiliste teenuste peamine eesmärk on aidata inimest traumakogemuse töötlemisel ja seeläbi vähendada traumajärgset häiritust. Sellisteks teenusteks võivad olla erinevad individuaal- või grupiteraapiad, nagu kognitiivse rekonstrueerimise teraapia või eksponeerimisteraapia. Traumateadlik lähenemine on see-eest põhimõtete raamistik, mis aitab vältida täiendavat kahju (korduvtraumeerimist) ning toetab inimese toimetulekut, arengut ja heaolu. 

Traumateadlik lähenemine on kõige mõjusam, kui kogu asutuse personal (õpetajad, abiõpetajad, tugispetsialistid, juhtkond, tugiisikud, administraatorid, puhastusteenindajad, toitlustusteenindajad jt) omab vähemalt baasteadmisi traumast ja traumakogemusega inimestega töötamisest. See aitab muuta haridusasutuse tervikuna turvaliseks paigaks, kus on võimalik vältida korduvtraumeerimist. 
Traumateadliku lähenemise baaskoolitus ei nõua varasemaid põhjalikke teadmisi lapse arengust või pedagoogikast ning on seetõttu sobilik ka personalile, kelle igapäevatöö ei hõlma otsest tööd lastega. 

Me teame, kui raske on leida rühma asenduspersonali ning meie soov on, et ükski koolieelse lasteasutuse juht ei peaks valima, kellel on võimalus osaleda koolitusel ning kellel mitte. Selleks pakume võimalust viia koolitus läbi kahes grupis (nt kolmapäeval grupp 1 ja neljapäeval grupp 2). 

Traumateadlik lähenemine hõlmab eelkõige muutust hoiakutes ja teadmistes, mis võimaldavad traumakogemusega laste käitumist ja toimetulekut paremini mõista. Traumateadlik lähenemine annab õpetajale “traumaprillid”, mille abil õpetaja näeb lapse käitumise taga olevaid põhjuseid ning on võimeline last abistaval viisil reageerima. Traumateadlik lähenemine ei eelda õpetajalt regulaarseid koosolekuid, kavasid ega aruandeid, vaid aitab igapäevaseid interaktsioone lastega tervendavaks ja jõustavaks muuta. Traumateadlik lähenemine võib õpetajalt nõuda tööd iseendaga, oma reageeringute ja uskumustega.

Algkoolitusel on rõhk teadmiste saamisel ja ühise mõistmise loomisel. Koolituspäev sisaldab küll praktilisi harjutusi, kuid väljaspool koolituspäeva tagasisidestatavat praktikat ei toimu. 

Pärast baaskoolitust on võimalik edasi töötada asutuse või organisatsiooni süsteemsete traumateadlikke põhimõtteid arvestavate muudatuste kallal. Jätkukoolitusel tegeletakse näiteks asutuse kultuuri ja õppekorralduseeskirjade kohandamisega, kriisiplaani loomisega ning koostöö (tugiorgansiatsioonidega, lapsevanematega) edendamisega. Jätkukoolitusele on oodatud juhtkonnaliikmed, tugispetsialistid ning (juht)õpetajad, kes soovivad olla traumateadliku lähenemise saadikuteks oma asutuses.